There are these two young fish swimming along and they happen to meet an older fish swimming the other way, who nods at them and says "Morning, boys. How’s the water?" And the two young fish swim on for a bit, and then eventually one of them looks over at the other and goes "What the hell is water?" /David Foster Wallace/
Kolm inimest ja üks ahv murravad öösel sisse tundmatusse kontorisse. Neil on aega kuni hommikuni. Nad teavad, et maailma valelikkust, tinglikkust ja konstrueeritust läbi näha ei ole raske, raske on midagi asemele panna. Aga nad püüavad. Nad mängivad mänge, sest see on veel ainus võimalus, kuidas inimeste tähelepanu võita. Manitsused ja noomitused ei aita juba ammu. Nad mängivad armastust ja surma ja kaarte ja kodu ja majanduskatastroofi. Nad mängivad, aga nende valu on tõeline. Kuidas me jõudsime olukorrani, mille eesmärgiks on teha rahast rohkem raha, tööst rohkem tööd ja puudusest rohkem puudust? Miks me arvame, et kõige õnnelikum elu on temal, kelle elu on pealtnäha kõige sarnasem õnneliku filmiga (või laulu või artikli või pildiga)? Millal me muutusime võimeliseks inimsuhteid kümnepallisüsteemis hindama? Mida tähendab lahe? Millal miski sind viimati liigutas? Ja kuidas me jõudsime sinnani, et ainus kokkupuude elavaga on palmisaarepilt meie arvutiekraanil? Me ei tea, aga me tahame sealt ära. Andke käsi ja läheme koos.
Lavastaja LAURI LAGLE Kunstnik LIISI EELMAA (külalisena)
Osades: MARI-LIIS LILL, JAN UUSPÕLD, MARGUS PRANGEL, KRISTO VIIDING või STEN KARPOV (Pärnu Teater Endla).
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 30 minutit. Esietendus 11. aprillil 2010 Eesti Draamateatris. Preemiad: Näidend võitis Eesti Teatri Agentuuri 2009. aasta näidendivõistlusel II preemia.
Lauri Lagle lõpetas 2006. aastal EMTA lavakunstikooli XXII lennu ja on sellest ajast töötanud Eesti Draamateatris näitlejana. Koduteatris on tänaseks teinud 14 rolli (Arno O. Luts „Kevade“ 2005, David B. Friel „Kodukoht“ 2007, Shmulik Kupper E. Mazja „Mängud tagahoovis ehk Because“, Jaan Umb V. Tuun „Hirmus veretöö Läänemerel“ 2011). Lavastusi on Lauri Lagle käe all Draamateatris sündinud kolm: Jim Ashilevi „Portselansuits“ 2007. a., Maria Lee Liivakuga koos kirjutatud „Sinul on meretäis hirmu“ 2009. a. ja nüüdne festivalilavastus Siim Nurkliku „Kas ma olen nüüd elus“ 2010. „Sinul on meretäis hirmu“ valisid Draamateatri kolleegid 2009. aastal teatri parimaks lavastuseks.
Lauri lavastajakäekirja iseloomustab loo jutustamine laval simultaanselt toimuvate tegevuste kaudu; on öeldud, et ta valdab hästi just tegevuslikku lavastamist. Lavastajana kasutab ta alati maksimaalselt ära kogu lavaruumi võimaluste pagasi, tihti sünnivad paljud kõnekad lavastuselemendid kohapõhiselt, improvisatsiooni tulemusena.
